20. sajandi alguses projekteerivad tsaari Venemaa tipparhitektid Vassiljev ja Bubor Veerenni asumisse Baltimaade ühe kaasaegseima tööstushoone – Lutheri Masinasaali. Sajand hiljem kavandavad Eesti tipparhitektid Grossschmidt ja Tomomi sellesse uue asjastu büroohoone. See on hoone, mida ei ole vaja tutvustada. Ta tutvustab end ise.

Lutheri Masinasaal 2020

Masinasaali arendus ja ehitustööd

Ajaloolise Veerenni asumi süda

Veerenni. Lutheri Masinasaal asub ajaloolises Veerenni asumis. Asumi teljeks on Veerenni tänav, mis sai oma nime 1345. aastal rajatud veevarustuskanali järgi. Selle, ligi 4. kilomeetri pikkuse veekanali, kaudu juhiti kuni 1930ndateni Ülemiste järvest joogivett Tallinna vanalinna.

Lutheri kvartali rajamine. Veerenni asumi „südameks“ oli ja on Lutheri kvartal, mille tekkelugu ulatub tagasi 19. sajandisse, kui Lutherite perekonna tellimusel rajati veekanali äärde saeveski. Aastal 1880 otsustas Alexander Martin Luther, kelle järgi ettevõte ka oma nime sai, asuda tööstuslikult (masinatega) tootma ja väärtustama tol ajal mööblitööstuses veel küllaltki uudset materjali – vineeri. Sealt edasi algas Lutheri vabrikuhoonete järk-järguline ehitus.

Lutheri perekond. Lutherid tegutsesid kaubanduses juba 1742. aastast, kuid suurtöösturid said neist ühes Lutheri vineeritehase õitsenguga. Lutherite vineeri- ja mööblivabriku 63 aasta pikkuse tegevuse algus 19. sajandi lõpus langes kokku Euroopa vineeritööstuse sünniga ja selle kõige aktiivsema arenguajaga. Lutheri vabriku toodangut eksporditi sõjaeelsel perioodil üle kogu maailma ja vabrikust sai sõjaeelse Eesti mööblitööstuse teerajaja.

Omaaegne tööstusarhitektuuri tippsaavutus

Lutheri tehase uue mööblivabriku hooned sh ka Lutheri masinasaali hoone (rajati aastal 1912) lahendati arhitektide poolt tollal nii Eesti kui Baltimaade kontekstis uuenduslike raudbetoontarinditega. Võimas, samas elegantne betoonkonstruktsioon (kõrgus ca 17,5 m) ühes suurte külgseintes asuvate akende (ca 4 m x 2,5 m) ja kogu hoone kesklöövi katva klaasist katuselaternaga, oli luksus, mida tollastes tööstushoonetes ei kohanud. Masinsaali fassaadis vahelduvad dekoratiivsed klombitud paepinnad (nn square-rubble ladumisviisis) siledate krohvipindadega.

Masinasaali arhitektuuri suursuguse taga seisvad tuntud Peterburi arhitektid Nikolai Vassiljev ja Aleksei Bubõr. Nende projekteeritud on lisaks ka näiteks Lutheri villa (tänane „Õnnepalee“) ja Eesti Draamateater. Mööblivabriku konstruktsioonid joonistati samuti Peterburis, ettevõttes nimega Virš & Gerzberg. Lutheri kvartali hoonestus on täna tervikuna arhitektuurimälestisena muinsuskaitse all.

Hea ligipääs, jalutuskäigu kaugusel Vanalinnast

Lutheri Masinasaal asub kesklinna piirkonnas, jalutuskäigu kaugusel Tallinna vanalinnast. Olemas on hea ligipääs nii sõiduauto kui ühistranspordiga. Bussi- ja trammipeatus asub büroomajast kuni 7 minuti jalutuskäigu kaugusel. Rataste jaoks kavandatud majasisene rattaparkla.

Parkimine on lahendatud suures osas samas hoonemahus olevas parkimismajas, osaliselt vahetult hoone kõrval. Parkimismajast pääseb otse Masinasaal.

Büroopinnad

Liigendatud mitmel tasapinnal. Büroopinnad on planeeritud läbi kahe korruse. Teise ja kolmanda korruse pinnad liigenduvad omakorda kaheks erinevaks vahetasapinnaks. Sissepääsud asuvad nii esimesel, kui ka teisel korrusel. Büroopinna erinevate korruste vahel saab liikuda büroosisese trepi kaudu. Igale büroopinnale on planeeritud vastuvõtuala, töötsoon koos koosolekuruumiga, tualett ja kööginurga valmidus.

Looduslikud materjalid. Sisekujunduses domineerivad looduslikud materjalid rõhuasetusega: paekivi, vineer, betoon, klaas ja metall. Eraldi eesmärgiks on olnud vältida sünteetiliste, aga ka taoliste materjalide kasutamist, mis on omased pigem „kips-karbina“ rajatud büroodele.

A-klassi büroole omased lahendused. Hoones on A-klassi büroo nõuetele vastavad elektri-, side- ja tehnosüsteemide lahendused. Kvaliteetse sisekliima tagavad kaks eraldiseisvat ventilatsiooniagregaati ja vesipõrandaküte.

Üldpinnad

Lisaks iga üürniku ainukasutuses olevale büroopinnale on hoones ka märkimisväärne kogus üldkasutavaid alasid, mida saab kasutada nii taastumiseks, puhkamiseks, aga ka töisteks koosviibimiseks. Hoones on oma söökla/kohvik, istumisaladega avar aatrium II korrusel ja ca 8,5 m kõrgusel asuv vaateplatvorm III korrusel. Samuti vaateplatvormil asuv ja kõigile üürnikele nõupidamisteks, seminarideks, vastuvõttudeks väljaüüritav koosolekuteruum (ca 94 m2) ja katuseterass (ca 100m2).